Miks eelistada oomega-3 looduslikku vormi kontsentraadile?

Oomega‑3 on praegu üks maailma kiiremalt kasvav toitaine, oluline mitte ainult sportlastele, vaid kõigile, kes hoolivad südame tervisest, ajutegevusest ja immuunsusest. Tervis on meie igapäevaelu lugematute väikeste otsuste tulemus. Toitumisel on selles oluline roll, kuid mitte kõik tähtsad toitained ei saa piisavalt tähelepanu. Oomega‑3 rasvhapped on selle ehe näide: need on meie kehale hädavajalikud, teaduslikult hästi uuritud, kuid sageli jäävad igapäevases toidus puudu. Lisaks puuduvad teadmised selle allikatest ning kust saada piisavalt oomega-3 rasvhappeid.

Oomega-3 tähtsus meie organismile

Paljud inimesed arvavad, et nad saavad automaatselt piisavalt omega‑3 rasvhappeid. Tegelikkus on aga teistsugune: Saksamaal on keskmine oomega‑3 tarbimine märkimisväärselt alla soovitusliku taseme. Kolmel inimesel neljast on seal oomega‑3 puudus. Eestis sööb vaid kaduvväike vähemus rasvast kala 2–3 korda nädalas — nii nagu spetsialistid soovitavad. Keskmine kalatarbimine (kala ja kalatooted) Eestis on umbes 10-15 kg inimese kohta aastas, mis teeb vaid 190–280 g nädalas (ja enamus sellest pole rasvane kala). Eesti jääb alla nii maailma kui ka Euroopa keskmisele kalatarbimisele.

See tähendab, et paljudel inimestel võib olla madal oomega‑3 tase, mis mõjutab nii keskendumisvõimet kui ka üldist enesetunnet. Ometi on oomega‑3 rasvhapped organismi põhifunktsioonide jaoks üliolulised.

Pika ahelaga oomega‑3 rasvhapetel, eriti EPA‑l ja DHA‑l, on otsustav roll südame, aju ja silmade tervises. Kuna inimese organism ei suuda neid rasvhappeid ise toota, on vajalik nende regulaarne ja piisav tarbimine toidu või sihipäraste toidulisandite kaudu. See on ainus viis hoida pikaajaliselt tervislikku oomega‑3 taset ja luua tugev alus meie tervisele.

Oomega-3 kalaõlide võrdlus: looduslik või kontsentraat

Looduslik kalaõli sisaldab tavaliselt umbes 30% kuni 35% oomega‑3 rasvhappeid. Need rasvhappeid saavad kalad mikrovetikatest, mida nad toiduks tarbivad. Eelistada tasub jätkusuutlikult püütud kalu, sest kasvandustes kasvatatud kalu toidetakse sageli kemikaalide ja antibiootikumidega, mis võivad lõpuks jõuda inimese toidulauale, ning kalakasvatus avaldab keskkonnale suurt koormust. Nagu looduslik kala ise, koosneb ka kalaõli keerulisest segust, mis sisaldab üle 50 erineva rasvhappe, sealhulgas omega‑6, ‑7, ‑9 ja ‑11.

Oomega‑3 rasvhapete sisalduse tõstmiseks kuni 90%‑ni muudetakse õli keemiliselt kontsentraadiks. Rasvamolekul (triglütseriid) lõhutakse ja pannakse kunstlikult uuesti kokku nii, et see sisaldaks kahte või kolme omega‑3 rasvhapet. Sellist struktuuri looduses ei esine . Lisaks valmistatakse selliseid kalaõlikontsentraate sageli erinevatest kalatööstuse kõrvalsaadustest, mida mujal ära ei kasutatud. See on osa tooraine täieliku ärakasutamise protsessist, kuid lõpptoodangu kvaliteet sõltub tugevalt tooraine värskusest ning puhastus‑ ja rafineerimisprotsessidest.

Kuna kontsentraatides on oomega‑3 sisaldus väga kõrge, on soovitusliku päevase koguse saavutamiseks vaja vähem kapsleid või õli. Puuduseks on aga see, et tegemist on kunstlike toodetega, mille rasvhapete struktuur on ebaloomulik ja mida organism omastab halvemini kui looduslikku oomega‑3. Lisaks võib lisatöötlus mõjutada rasvhapete stabiilsust, mistõttu tuleb kontsentraatide kasutamisel pöörata erilist tähelepanu kvaliteedile, oksüdatsiooni vältimisele ja õigele säilitamisele. Erinevate oomega‑3 vormide mõju tervisele on jätkuvalt aktiivse teadustöö küsimus. Lisaks võib osadele inimestele kontsentraatide võtmine tekitada ka seederaskusi nende omasele keemilise struktuuri tõttu.

Oomega-3 mikrovetikatest: loodusliku vetikaõli eelised

Mikrovetikad on oomega‑3 rasvhapete algallikas. Keeruka biokeemilise protsessi käigus muudavad mikrovetikad päikesevalguse, vee ja toitained olulisteks rasvhapeteks DHA‑ks ja EPA‑ks. Looduslik vetikaõli saadakse mikrovetikatest, mis kas esinevad looduslikult meredes ja ookeanides või kasvatatakse kunstlikus merevees. See kaitseb mereressursse ning kala ja krilli varusid, sest vetikad on nende peamine toiduallikas.

Kasvatatud vetikatel on äärmiselt madal saasteainete sisaldus ning need on vabad raskmetallidest ja PCB‑dest. Vetikaõlikontsentraatide puhul on oomega‑3 sisaldus kunstlikult tõstetud, sarnaselt kalaõlikontsentraatidele. See aga põhjustab loodusliku rasvhapete struktuuri kadumist, mis võib suurendada oksüdatsiooni riski. Muudetud struktuur viib ka vetikaõlikontsentraadi madalama biosaadavuseni.

Võrdlus: kalaõli ja vetikaõli võrreldes oomega‑3 kontsentraatidega

	Looduslik Kalaõli	Looduslik vetikaõli	Oomega-3 kontsentraadid
Päritolu	Tervest kalast (anšoovis, makrell, sardiin jt)	Kasvatatud vetikad	Tihti valmistatud kalatööstuse jääkidest või kõrvalsaadustest
Rasvhapete koostis	Looduslikud oomega-3, -6, -7, -9, -11 rasvhapped	Oomega-3 EPA ja DHA	Sageli standardiseeritud, potentsiaalselt väga kõrge EPA/DHA sisaldusega
Keemiline vorm	Looduslik triglütseriid vorm (TG)	Looduslik triglütseriid vorm (TG)	Re‑esterifitseeritud triglütseriidid (rTG), etüülestrid (EE), fosfolipiidid (PL), vabad rasvhapped (FFA), mono-/diglütseriidid (MAG/DAG), glükolipiidid jm
Töötlemine	Õrn ekstraheerimine	Vetikaid kasvatakse kontrollitud tehismereveepaakides	Keemiline töötlemine oomega‑3 kontsentreerimiseks
Rasvhapete struktuur	Looduslikult muutmata, kõrge biosaadavus (imendumine)	Looduslikult muutmata, kõrge biosaadavus (imendumine)	Töötlemise käigus muutunud, madalam biosaadavus
Stabiilsus	Looduslik	Looduslik	Rasvhapped võivad olla vähem stabiilsemad ja oksüdeeruvad kergemini
Kapslite kogus päevas	Pigem rohkem	Pigem rohkem	Kõrgema kontsentratsiooni tõttu vaja vähem kapsleid

Optimaalne oomega-3 annus

Piisav EPA ja DHA tarbimine on väga oluline. Optimaalse taseme tagamiseks soovitame päevas saada 2000 mg merelisi oomega‑3 rasvhappeid (EPA ja DHA). Seda on lihtne igapäevasesse rutiini lisada, kasutades looduslikku oomega‑3 õli mis pärineb kalast või vetikatest või manustades kapslitena.

Ühest supilusikatäiest päevas piisab, et saavutada soovituslik kogus. Õli saab hõlpsasti lisada toidule või smuutidele, pakkudes loomulikul viisil kehale olulisi oomega‑3 rasvhappeid. Nii saab organism kasu nende positiivsest mõjust südamele, ajule ja silmadele.

Oomega‑3‑rasvhapped: mõõda → analüüsi → kohanda.

• Soovituslik kogus: 2000 mg oomega‑3 päevas.
• Hea oomega‑3 õli maitseb värskelt, ei tekita röhitisi ja põhineb looduslikul õlil.
• Soovitatav võtta koos toiduga
• Sobib hästi teiste rasvlahustuvate toitainetega, näiteks vitamiiniga D.

Optimaalne oomega-3 annus

Võimaliku saastumise vältimiseks tuleb looduslik kalaõli puhastada raskmetallidest ja muudest saasteainetest. Kuna puhastusprotsessi käigus kaovad olulised sekundaarsed toitained, lisame õlile külmpressitud oliiviõli. See sisaldab rohkelt polüfenoole (taimseid ühendeid). Oliiviõlis olevad polüfenoolid toimivad antioksüdantidena, kaitstes oomega‑3 õli riknemise eest — nii pudelis kui ka vereringes imendumise ajal.

Kvaliteedi tagamisel mängivad rolli ka mitmed sertifikaadid. Oluliste hulka kuulub näiteks Friend of the Sea (FOS), mis tegeleb ookeanide ülepüügi vähendamisega. Samuti on tähtis IFOS sertifikaat, mis on sõltumatu kalaõlide testimise ja sertifitseerimise programm.

Jätkusuutlikkus on võtmetähtsusega ka loodusliku vetikaõli tootmisel. Selleks on oluline, et vetikaid kasvatataks keskkonnasõbralikult kunstlikus merevees. Lisaks tagab hapnikuvaba töötlemiskeskkond optimaalse kaitse õli oksüdeerumise vastu. Kõiki neid etappe tuleb läbi viia hoolikalt, et säilitada oomega‑3 rasvhapete kvaliteet.

Tähelepanu. Toidulisand ei asenda mitmekesist ja tasakaalustatud toitumist.